Torakad on ühed kõige vastupidavamad olendid Maal. Nad taluvad peaaegu kõike, välja arvatud toidu ja vee puudumist pikema aja jooksul. Torakad on eksisteerinud juba üle 300 miljoni aasta, mistõttu neid tuntakse ka kui “ellujäämiskärbseid”. Selles artiklis uurime, kuidas torakad tuumaapokalüpsise üle elaksid. Ja tõenäoliselt ei tahaks te seda lugeda, kui teil on kinnisidee neid väikseid elukaid oma kodus välja juurida.
Kuidas elavad kakad tuumapommi üle?
Torakad on äärmiselt vastupidavad, kui tegemist on järskude keskkonnamuutuste üleelamisega. Teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringu kohaselt leidsid teadlased, et äkiline temperatuurimuutus on kõige tõenäolisem stsenaarium ülemaailmseks šabloogipokalüpsiseks. Teadlased leidsid, et järsk ja järsk temperatuurilangus on kõige tõenäolisem põhjus, mis hävitab suurema osa maailma torakapopulatsioonist. Temperatuuri langus on midagi, mis toimub enamikus maailma piirkondades sageli ja on suhteliselt loomulik nähtus. Seevastu tuumakiirgus on midagi, mis on äärmiselt haruldane ja toimub ainult inimtekkeliste õnnetuste, näiteks tuumapommi plahvatuse või mürgise lekke tagajärjel. Isegi tuumaplahvatuse korral mõjutaks kiirgus ainult vahetut ümbrust, mitte ülejäänud planeeti. Kiirguspiirkonnas olevad torakad sureksid koheselt, kuid kiirgus ei liiguks piisavalt kaugele, et mõjutada väljaspool plahvatusraadiust elavaid torakaid.
Kas torakad suudavad tajuda tuumaplahvatusi?
Torakad ei suuda tajuda tuumaplahvatusi, seega ei suudaks nad õigeaegselt põgeneda, et vältida hukkumist. See tähendab, et tuumapommi plahvatamisel hukkuksid koheselt kõik putukad kogu maailmas. Veelgi huvitavam on see, et enamik putukaid kogu maailmas on tegelikult kakad. Ajakirjas Journal of Insect Science avaldatud artikli kohaselt on planeedil umbes 10 miljonit torakat inimese kohta. See tähendab, et maakeral on umbes 10 korda rohkem torakaid kui inimesi. Need putukad on nii levinud, sest nad on uskumatult vastupidavad ja suudavad vastu pidada peaaegu igas keskkonnas. See tähendab ka seda, et tuumapommi plahvatuse korral ei jääks peaaegu ühtegi teist looma- või putukaliiki alles.
Kas torakatel oleks aega põgeneda?
Kuigi võib tunduda, et torakatel ei oleks aega tuumaplahvatuse eest põgeneda, on need putukad tegelikult üsna kiired. Ajakirjas Journal of Zoology avaldatud 2009. aasta uuringus leiti, et Ameerika kakad, üks levinumaid kakaliike, on võimeline jooksma kiirusega üle 10 meetri sekundis. See on rohkem kui piisav kiirus, et kiirendada tuumaplahvatust. Teadlased võrdlesid Hiroshima ja Nagasaki pommiplahvatuste hüpokeskusest (plahvatuse keskpunktist) Ameerika kakakate lennukiirust ja kaugust ning leidsid, et putukatel oleks olnud piisavalt aega põgeneda. Teadlased leidsid, et torakatel oleks olnud põgenemiseks aega kuni 10 sekundit, enne kui plahvatus neid tappis, ja et nad oleksid suutnud läbida umbes 457 jala pikkuse vahemaa, enne kui nad hukkusid.
Kuidas võiksid torakad radioaktiivset saastet üle elada?
Siinkohal jõuame tõelise küsimuse juurde: kas torakad elaksid üle radioaktiivset langust? Ja vastus on jaatav, kuid nad ei pruugi välja näha ega käituda samamoodi nagu praegu. Seda nähtust nimetatakse mutatsiooniks ja see juhtub, kui rakud puutuvad kokku suure kiirgusega. Ajakirjas Journal of Pest Science avaldatud 2011. aasta uuringus leiti, et kiirgusega kokkupuutunud tigedad muutuvad suurema tõenäosusega hiiglaslikeks ülisuurteks tigedateks. See tähendab, et putukad mitte lihtsalt ei jääks ellu, vaid nad areneksid radioaktiivses keskkonnas ja suudaksid paljuneda veelgi kiiremini kui praegu. Teadlased simuleerisid tuumaplahvatust, eksponeerides laboratooriumis tigusid kõrge gammakiirguse tasemega. Nad leidsid, et kiirgusega kokkupuutunud tigud olid kaks kuni kolm korda suuremad kui tavalised tigud ja elasid oluliselt kauem kui kiirgamata tigud. Teadlased ütlesid, et kiirgus muudaks putukate geneetilist koodi ja paneks neid elama kuni viis korda kauem kui praegu.
Kas torakad võivad radioaktiivses keskkonnas hingata?
Jah, torakad saavad radioaktiivses keskkonnas hingata, sest neil ei ole kopsud. Torakad hingavad oma keha sees asuvate torude kaudu, mida nimetatakse hingamisteedeks. Need torud kannavad hapnikku läbi kogu tigude keha ja asuvad kogu nende väliskorpuses. See tähendab, et putuka kehas ei ole ühtegi kohta, kus ta ei saaks hapnikku, nii et ta saab radioaktiivses keskkonnas suurepäraselt hingata. Kui radioaktiivsed osakesed satuksid rööviku kehasse, satuksid nad hingetorudesse ja ei saaks edasi liikuda.
Kui kiiresti inkubeeruvad rähnimunad?
Kui kiirgustase oleks piisavalt kõrge, jätkuks mutatsiooniprotsess ja viiks lõpuks röövikuliigi väljasuremiseni. Kuid isegi selle ebatõenäolise stsenaariumi korral kuluks mutatsiooniprotsessi lõpuleviimiseks aastaid. 2002. aastal ajakirjas Journal of Pest Control avaldatud uuringus leiti, et kiirgus peaks olema 100 000 korda suurem kui see, mis tavaliselt tapaks tigu, et muuta selle geneetilist koodi. See tähendab, et kui kiirguse tase oleks piisavalt kõrge, et mutatsiooniks tigusid muuta, kuluks aastaid, et nende munad hauduksid ja järeltulijad jõuaksid täiskasvanuikka. Kiirgus ei tapaks tigusid kohe, kuid muudaks putukate geneetilist koodi ja põhjustaks nende aeglasema paljunemise. See tähendab, et mutatsiooniprotsess võtaks tavalisest oluliselt kauem aega.
Kokkuvõte
Torakad on üks kõige vastupidavamaid liike planeedil. Nad suudavad ellu jääda peaaegu igas keskkonnas ja isegi tuumaplahvatuse põhjustatud äärmuslikke temperatuure. Kui tuumapomm peaks plahvatama, siis tapaks see koheselt kõik lähedal olevad tiglad ja kiirgus leviks sõltuvalt plahvatuse tugevusest kaugemale. Kuigi kiirgus tapaks tiglad, kuluks aastaid, enne kui mutatsiooniprotsess lõpule jõuaks ja tigulaliigid täielikult hävituksid. Kui olete kunagi olukorras, kus te mõtlete, kuidas torakad tuumaapokalüpsist üle elaksid, siis nüüd te teate.
kuidas elavad torakad üle tuumarelva
